Kastmine, vihmavesi ja kompostimine.Selged vastused.

EcoAqua on päikeseenergial töötav automaatne tilkkastmissüsteem, mis kohandab kastmist vastavalt ilmastikuoludele. Ehitad sellest oma süsteemi aeda, kasvukasti, kasvuhoonesse või rõdule. EcoAqua vähendab veekulu ja ühendatakse hõlpsasti vihmaveetünni või veemahutiga, nii et potitaimed ja istutused kastetakse vihmaveega hooldusvabalt. Kuna EcoAqua kastab vähe ja sageli, püsib muld ühtlaselt niiske – vett kulub umbes 90 % vähem kui voolikuga kastes.

EcoAqua S12 kulutab umbes 100 liitrit vett nädalas ja EcoAqua S24 umbes 200 liitrit nädalas. Täpne kulu sõltub ilmast ja valitud kastmisseadistusest: mida rohkem päikest ja laadimist, seda rohkem süsteem iga kolme tunni tagant kastab.

EcoAqua kastab iga kolme tunni järel. Süsteem ei pumpa vett ööpäeva pimedal ajal, vaid ainult valgel ajal.

Süsteem töötab ka pilves ilmaga, kuid kastab siis vähem. Päikesepaneel ei vaja laadimiseks otsest päikesevalgust – see laeb ka pilves ilmaga, kuigi aeglasemalt.

Üksikasjalikud juhised leiad kasutusjuhendist. Lühidalt: aseta IDC juhtseade päikeselisse kohta ning vii voolik, filter ja veetaseme andur veemahutisse. Käivita juhtseade ja lase paigaldusprogrammil lõpuni töötada (võib võtta paar tundi). Ehita samal ajal tilgutitest ja tilkvoolikust oma süsteem. Kui paigaldusprogramm on valmis, ühenda tilgutitega voolik O-tähisega väljundisse. Seejärel kastab jaam automaatselt iga kolme tunni järel seni, kuni on valge.

Kui samas süsteemis on erinevaid taimi, võid lisada rohkem tilgutiotsakuid taimede juurde, mis vajavad palju vett.

Soovitame ühte vihmaveetünni juhtseadme kohta, kuid paar tünni saab omavahel ühendada. Sel juhul on mõlemas tünnis vaja süsteemi sisselaske (I) filtrit samal kõrgusel, veetaseme andur võib olla ainult ühes tünnis, juhtseadme kaugus mõlemast tünnist peab olema sama ja T-liitmiku kaugus filtritest võrdne. Mitme tünni ühendamine suurendab riski, et süsteemi pääseb õhku, mille tõttu kastmine ei toimi optimaalselt.

Too juhtseade tuppa ja hoia seda külma eest kaitstult. Ühenda seade süsteemist lahti ja lase sel mõni sekund töötada, et kogu vesi välja pumbataks. Voolikud, T-liitmikud ja tilgutid võivad õue jääda, kuid võimaluse korral tasub need lahti võtta ja hoida külma eest kaitstult. Käivita juhtseade talve jooksul 1–2 korda umbes 15 sekundiks, et pump "võimleks" – akud peavad olema laetud ja päikesepaneel päevavalguses, veetaseme andur välja lülitatud.

Paljud taimed eelistavad vihmavett kraaniveele, sest selles on vähem kloori ja lupja. Samal ajal säästad keskkonda ja raha, kui sa ei kasta aeda kalli joogiveega. GreenLine'i tünnid juhivad suured sademeveekogused ka maja vundamendist ja krundilt eemale – kasulik näiteks suvilates, kus sademeveesüsteemi pole.

Tünn ühendatakse vihmaveetoruga tünniga kaasas oleva ühenduskomplekti abil, mis on saadaval ka eraldi. Komplektil on sisseehitatud ületäitumiskaitse. Lõika vihmaveetoru juhendi järgi tünni sisselaskeava kõrguselt läbi, paigalda liitmik torusse ja ühenda voolik tünniga. Täpsemad juhised leiad tootega kaasas olevast juhendist.

Ei. Ühenduskomplektil on sisseehitatud ülevoolukaitse: kui tünn on täis, voolab vesi mööda vihmaveetoru edasi tavalisse sademeveesüsteemi.

Jah – tünnid ühendatakse omavahel vooliku abil. Ühenduskomplektiga (tünnist tünni) ühendatakse tünnid ülaservast, nii et esimene täitub esimesena, siis teine ja nii edasi; kraani saab samal ajal kastmiseks kasutada. Tünne saab ühendada ka alt kraanide kaudu tavalise voolikuga, siis täituvad need ühtlaselt, kuid kraane ei saa kastekannu täitmiseks kasutada.

Jah, kuid siseruumis hoidmine pikendab kasutusiga. Õues hoides peab tünn olema täiesti tühi ja vihmaveetorust lahti ühendatud, muidu võib jäätuv vesi tünni lõhkuda. Tühjenda tünn, eemalda voolik tünni sisselaskeavast ja tõsta voolik vastu vihmaveetoru ühenduskohast kõrgemale, nii suunatakse vesi tavalisse sademeveesüsteemi.

Kui kompostid ainult aiajäätmeid, vali külmkomposter: Garden Easy on loodud parimaks õhuringluseks ja muudab aiajäätmed toitainerikkaks mullaks. Kui kompostid ka olmejäätmeid, vali soojustatud termokomposter. Master (375 l) töötab kuni –15 °C, Master Plus (375 l) kuni –25 °C ja Mully (360 l) kuni –15 °C juures.

Mudelid näevad välja ühesugused ja on sama suured – erinevus on soojustuses. Master Plus hoiab kompostimisprotsessi käimas kuni –25 °C, Master kuni –15 °C juures. Masteris on soojustuseks seinte vaheline õhkvahe, Master Plusi õhkvahes on lisaks vahtplastgraanulid. Soojustus hoiab komposti soojana ka väga madalatel välistemperatuuridel.

Aseta komposter otse maapinnale (murule või mullale), et mikroorganismid pääseksid liikuma. Tee põhja umbes 10–15 cm paksune õhuline kiht hakitud okstest ja raagudest, selle peale peenemad aiajäätmed ja veidi valmis komposti või mulda. Lisa seejärel köögivilja- ja aiajäätmeid – liha- ja kalajäätmeid alles siis, kui kompost on korralikult käima läinud (paari nädala pärast). Sega õhutuspulgaga ja kata kompostipuruga. Kui kompost on liiga märg, lisa kompostipuru või kuivi aiajäätmeid.

Kõige levinum põhjus on õhupuudus: sisu on liiga tihe või märg. Sega komposti regulaarselt, et sinna õhku pääseks. Kui kompost on liiga märg, lisa niiskust imavat kattematerjali – saepuru, puiduhaket, vana kompostimulda või kuivi lehti – ja sega hästi. Kata liha- ja kalajäätmed alati hoolikalt kompostipuruga. Lõhn võib tuleneda ka liiga vähesest kompostipurust köögijäätmete suhtes (liiga vähe süsinikku lämmastiku suhtes): lisa süsinikurikast materjali ja tükelda jäätmed peenemaks.

Ära pilluta täitmisel, hoia komposteri ümbrus korras, lisa kuivainet ja sega läbi iga täitmise ajal. Komposteri võib asetada ka üleslüketud tiheda võrgu (nt kanavõrgu) peale.

Valminud komposti näeb ja tunneb lõhna järgi: see on tume ja mureneva struktuuriga, näeb välja nagu muld ja lõhnab mulla järgi. Materjali kogus on vähenenud umbes poole võrra. Küpsemine kestab umbes 8–10 kuud.

Kõik orgaanilised jäätmed. Mida peenem jääde on, seda paremini protsess toimib. Valgurikaste jääkide (juust, liha, kala) puhul lisa veidi lisa kompostikuivainet. Sobivad ka "raskesti lagunevad" jäätmed, nagu kanakondid, avokaado- ja munakoored – need lihtsalt käärivad aeglasemalt.

Soovitus on 1–2 supilusikatäit iga jäätmeliitri kohta. Valgurikaste ja raskemini lagunevate jääkide puhul veidi rohkem. Liiga palju kasutada ei tasu – mikroobid ei vaja paljunemiseks palju.

Fermenteerumisel tekib kerge hapukas lõhn, mis on normaalne. Mädanenud või halb lõhn viitab probleemile. Levinumad põhjused: ämber on liiga märg (imenda niiskust näiteks ajalehte või munarestisse), liiga palju nõrgvett (lase vedelik regulaarselt välja), liiga palju valgurikast toitu (lisa kompostipuru), alustamine liiga "raskete" jäätmetega või liiga palju hapnikku (ava kaas vaid 1–2 korda päevas).

Maasse kaevatuna sõltub protsess mulla temperatuurist: kevadel ja sügisel kuni 6 nädalat, keskisuvel 2–3 nädalat. Istutada saab ka siis, kui kõik ei ole veel mullaks muutunud. Luud võivad võtta kuid – purusta need haamriga, et kiirendada protsessi.

Puule: pane kompost piisavalt sügavasse auku. Köögiviljaaeda või lillepeenrasse: laota kompost pinnale ja kata hoolikalt. Protsessi kiirendab komposti segamine mullaga enne laotamist. Ära jäta komposti kunagi katmata, sest see hakkab kergesti mädanema; kattena võid kasutada katteloori, mis hoiab eemal ka linnud ja loomad.

Fermenteerimisel lagundavad mikroorganismid orgaanilised jäätmed hapnikuvabalt. Urban Gardeni kompostipuru mikroobid saavad toitu jäätmetest, mistõttu pärmseened ja piimhappebakterid paljunevad ning hapendavad köögijäätmeid. Seepärast tuleb ämber täita võimalikult tihedalt – toimiv fermenteerimine vajab hapnikuvabu tingimusi.